Töötukassa vabaks!

Nõudes Töötukassa rahasid enda kätte hoiule ja keeldudes töötukindlustusmakse langetamisest, käitus riik nagu jõujuurikas.
Kakskümmendkond aastat tagasi öelduks – kant.
Kel jõud, sel õigus. Tahab, siis võtab rahad. Määrab maksud. Ülejäänute asi on nõus olla.
Või lihtsalt seda tüüpi mölak, kes on veendunud, et olgu halb ükskõik kellel, aga mitte temal.
Või nagu tüüp, kes muudab pidevalt mängureegleid, et võit kindlasti temale jääks.
Igal juhul pole see kaunis ja lapsepõlves, vähemalt vanasti, niimoodi käituma ei õpetatud.
Kümme aastat on siis tööandjad ja töövõtjad truuvisti kogunud Töötukassa arvele vastavalt üks ja kaks käbi iga kuu. 2,8% palgast, 1,4% palgast praegu. Kui olla päris täpne ja aus, siis tegelikult maksavad siiski ainult palkajad 4,2% tööjõukuludest Töötukassale. Ei näe ju ükski töötaja oma palgapäeval seda 1,4% oma arvel, see on juba läinud. Aga mis tähte närida. Kuigi, kui peaks leiduma keegi, kes on palgapäeval teinud Töötukassale ülekannet, andke teada.
Raha on Töötukassasse üllatuslikult hästi kogunenud. Ja nüüd justkui rebinuks valitsus lipsu eest, särgi vallale ja näitaks oma kuldketti, tätoveeringuid ja musta maikat – mis 20 aastat tagasi oligi löömameeste univorm. Papp lauda ja pidage lõuad.
Mis sa ikka ütled peale selle, mis juba öeldud.
Kui vaid – lapsepõlves õpetati ka, et ära mängi sellistega, kes su mänguasjadega heast peast minema kõndida tahavad.
Siinkohas läheb asi põnevaks ja veidraks.
Ehk: misjaoks peab valitsusel ülepea Töötukassa teemal sõnaõigus olema?
Päriselt ka.
Vaadake nüüd asjadele otsa – valitsus pole sentigi sellesse mängu pannud. Ta on vaid öelnud, et peaks olema selline asutus, peavad olema maksud. Maksnud on aga teised ja väidan veel kord, et maksjad on tegelikult kapitalistlikud sead, mitte rõhutud proletaarlased. Ning nüüd, kui valitsus jõhkrutsedes nõuab kõike raha enda kätte, keeldub maksemäärasid arutamast, oleks tegelikult päris õige öelda: aga, vat, siis meie sinuga ei mängi, sest nii polnud kokku lepitud.
Ehk tegelikult tuleks riik Töötukassast eemaldada. Välja heita, kui soovite. Miks mitte – kui üks pool rikub kokkulepet, on kokkulepe kehtetu. Vist on nii? Seega – mis peaks takistama tööandjate ja ametiühingute liite omavahel kokku leppimast, kuidas ja kui palju Töötukassasse raha sisse pannakse, kes seda haldab, kuidas välja makstakse jne. Töötukassa vabaks!
Loomulikult oleks sellega igavene jant. Ei kuulu ju kõik vereimejad ega töömesilased vastavatesse liitudesse… aga eks siis saaks näha, kuidas laheneb. Ikkagi midagi kodanikualgatuse taolist. Nutt ja hala ju käib kogu aeg, et kodanikuühiskond on tekkimata jne.
Aga siin on muidugi aga. Ehk kuidas nii – midagi käib ilma riigi osaluseta? Eks liigu ju asjad siin maal tegelikult ühe itaalia mehe sõnade järgi: kõik riigi heaks, ei midagi ilma riigita, ei midagi riigi vastu…
Kes ära mõistatab, kes see oli?