Kurjategijaid, rohkem kurjategijaid!

27 sept.

Millalgi kevade poole paljastas uuriv ajakirjandus hulganisti kurjategijaid ja, mõistagi, asjaomaste võimuorganite tegematajätmisi nende paljastamisel-nuhtlemisel.

Õudne, ikka, mis kõik siinsamas meie kõrval toimub!

Kujutage ette – otse keset pealinna saab osta vaenuliku riigi maksumärgiga sigarette! Varjatud kaamera ja maskeeritud reporter tõestasid…

Jälkus – närukaelad ostavad endale võimalikult suure paagiga autosid, et tuua vaenlastelt kütust.

Ning muidugi nilbuse tipp, kui küsida, saab jällegi keset pealinna, mõne kilomeetri kaugusel Toompeast, lausa putkast osta Višnevski salvi!

Kuhu on maailm jõudnud? Kas me sellist Eestit tahtsime?

Seina äärde sihukesed… Ajal, kui Vabariik vintskleb rahapuuduses, müüvad nemad salakaupa. Maksud puha maksmata, aktsiis, käive – ja Višnevski salv ei olevat üldse lubatud ravimite nimekirjas, nii et kuritegude nimekirja võib minna ka mõrvakatse.

Seina äärde! Ja need, kes salakraami ostavad, samuti! Kahjurid ja riigivaenlased!

Eks ise peaks ka minema. Viimati ostsin salasuitsu mõne nädala eest. Õieti vahetasin. Oli külapoe ees mees, kes tahtis väikest äri teha. Et eile läks, nagu läks, nüüd pakuks nelja pakki suitsu ühe pudeli viina eest. Mulle sobis, tõin mehele poest viina. Vast on see kergendav asjaolu, et viinal oli korralik Eesti maksumärk?

Ühe mu sõbra kott otsiti piiril põhjani läbi, et leida teine karp paberosse. Valvas ametnik nimelt märkas, et karbi peale on kirjutatud 25 štuk ja jagas ära, et kui teine leida, oleks lubatud 40st üle ja saaks keerama hakata. Õnneks ta, ise mittesuitsetaja, teadis, ega hakanud riskima mulle kahe karbi toomisega.

Kui Višnevski salvil oleks midagi häda, siis oleks minu põlvkond ja varasemadki kõik puhta surnud või vigased. Sellega määriti nii, et praeguseni lõhn meeles, natuke nagu jälk… natuke segane… kohe tunda, et ravum. Aga ma tahaksin, et see mul kodus oleks. Nagu muidki ärakadunud ravimeid. Hinna pärast, suuresti. Eelmise aasta alguses Pihkva apteegis küsisin lollilt, et kas hinnad on ikka rublades ja helistasin siis koju, et kirjeldada, kuidas kõik on 50 korda odavam. Või 20.

Pärast targemad rääkisid, et tõin liiga palju mingit peavalurohtu üle, oleks vahele jäänud, saanuks nii, et tolmab. Jube küll, aga ma usun ja paljud usuvad ravimitesse, mille nimi ei lõpe X-tähega.

Kütuse koha pealt tõesti ei tea, autot ei juhi. Jutud käivad, et saab ka 13 krooni liiter. Võibolla veel odavamalt. Kui teaks… ega rohkem ütleks ka.

Kurjategija vaimulaad mul. Või vähemalt nende õigustaja. Ei suuda väga kuritegu näha. Eriti kui üritatakse jätta muljet, nagu oleks kogu meie vapper riigieelarve just selliste kaabakate pärast vildak ja auguline.

Sest ega seal muud ju taga ole kui et riik pole maksu saanud. Rahakott on kõige valusam koht, teadupärast. Kodanikud, igavesed kaabakad, üritavad keerulisel ajal odavamalt läbi saada. Võites niimoodi mõned kroonid. Riik aga kaotab aktsiisimaksu, käibemaksu… tollimaksu niikuinii.

Nii ei sobi. Ei sobi, et odavamalt ja mujalt ostetakse. Legaalset suitsuvedu piirati, küll bensiinipaakidele ka piirang pannakse ja odavad ravimid on niikuinii keelatud.

Ju hoiatuseks, hirmutamiseks suhtekorraldatakse siis sedasorti teateid ja teemasid. Sõnumiga: kõik on kurjategijad! Kurjategija on, kes maksudest kõrvale hiilib, ise arvates, et püüab lihtsalt odavamalt ja kuidagimoodi läbi saada. Kurjategija on, kes mõtleb oma, mitte riigi rahakotile…Kodanik, toeta riigikassat hinnale vaatamata!

Või miskit sedamoodi see aus ja jätkusuutlik mõtlemine tundub käivat.

Kui edasi arendada, siis on kurjategija ju igaüks, kes ülepea otsib odavamat? Käibemaks, teadupärast, pole ju paikapandud summa, vaid protsent. Seega, kes ostab 100kroonise asja, maksab 20 krooni käibemaksuks, kes 50kroonise, vaid 10. Puhas kahju? Keelaks ära? Trahviks?

Mine hulle tea. Trahvid ju ka sissetulek.

Advertisements

2 kommentaari to “Kurjategijaid, rohkem kurjategijaid!”

  1. Aica september 27, 2010 kell 3:10 p.l. #

    Nujaa, riigi rahakott tahab muidugi täitmist.

    Aga teistpidi võiks seesama riik oma kodanikke rõõmustada: näiteks võiks tekitada Setumaal mõned vabakaubanduspiirkonnad a´la Shanghai.

    Paar tublit setu soost ettevõtjat võiksid saada loa avada Obinitsas ja Meremäel tolli- ja aktsiisimaksuvabad tsäimajad, kus soovijad saaksid piiratud territooriumil piiramatus koguses tarbida maksuvaba kärakat ja tubakat. Umbes nagu laevadel. Või Andorras. Ja kuskil sissepääsu juures on lett, kus müüakse Višnevski salvi ja pentalgini.

    Kodanikud on rahul ja jutt Setumaa ääremaastumisest on unustatud.

  2. Poni ise september 27, 2010 kell 5:26 p.l. #

    Kunagi leidsime ühe Kihnu mehega arutades, et igal maakonnal võiks olla teatavad ajaloolised privileegid – setud võivad puskarit ajada, kihnlased hülgeid püüda, narvakad salakaupa vedada 🙂

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: