500 Euro Klubi ehk „Kogume ära!“

5 jaan.

Käib selline legend, õieti isegi mitte legend, sest mina lugesin seda täiesti väärikast ajakirjast.
Mille nimi mul küll praegu meelde ei tule, vabandust.
Lugu ise selline, et kui euro ülepea välja ilmus ja kasutusele võeti, siis oli muidugi algul kahtlusi ja irvitamist, et eks see püha dollari kõrval üks lepaleht ole, aga toodi välja üks märk, mis tõestas, et on ikka hoopis raha ja kõva raha küll.
Nimelt võtsid euro õhinal kasutusele kuritöötajad. Mitte mingid tänavapätid, vaid tõsised rahvusvahelised tegelased. Kes mõõdavad kokaiini tonnides, poliitikuid ostavad tosinakaupa. Suured poisid, nagu vist vahel öeldakse.
Neile meeldib sularaha, mitte ka kõige kiirem ja usaldusväärsem pangaülekanne. Ülekandest jääb ju jälg, edasi pole vist vaja seletada. Sularaha, isegi nii väärtuslik, nagu dollar, võtab aga ruumi. Dollaril see õnnetus, et suurim käibiv täht on kõigest 100-dollariline. Väidetavasti võetud suuremad käibest maha, st, kui mõni satub keskpanka, siis käibele enam ei lasta, just selleks, et suurkuritöötajate elu raskemaks teha.
Euros, mille suurim kupüür on 500ne, arveldades läksid sularaha füüsilised mahud äkki ju 6-7 korda väiksemaks. Sestap siis oli hoopis mõttekam relvi, kokaiini, poliitikuid hoopis nende eest ostma hakata.
Võib täiesti tõsi olla, sest kõlab niivõrd loogiliselt. Nõuka ajal olnud ju välja arvutatud, nagu perestroika ajal paljastati, kui palju olnud üks miljon rubla – 100 100rublaste pakki, mis mahtunud täpselt diplomaatkohvrisse ära. Miljon rubla jälle maksnud eesrindliku puuvillasovhoosi esimehe koht kuskil seal, kus puuvill kasvab.
Mistahes. Igal juhul on 500eurone pea mõeldamatult suur raha. Vanas rahas siis 7823 krooni. Vähemalt 15 Jakobsoni, kolm koidulat, kaks Hurta, Baer ja metalkroon. See oleks juba patsakas. Millist vaevalt keegi viitsiks igapäevaselt kaasas kanda. Ehk siis julgeks.
Pole imestada, et Euroopaski olla ironiseeritud – paljuke neid on, kes 500 eurost kunagi kohtavad? See on sealgi suur raha. Ammuks siis siin. Tundubki, et võibolla jääb ülepea nägemata, näpuga katsumata. Kus nüüd meiesugused, eks…
Ei, kodanikud, nii ei saa. St minus ärkas nüüd ustav riigiinimene. Kas ei ole mitte see meie riik ise, kes ikka räägib kodanikualgatusest. Enamasti, kui tahab miski asja pealt raha kokku hoida. Kui tahab miski niiöelda teenuse suunata kolmandasse sektorisse, näiteks ja, kui see on omakorda kõik raha arengukavadeks ära põletanud, tuleb riigil kodanikualgatus meelde – ise olete süüdi, et nii mömmid olete ja teil midagi ei ole.
Ärgem olgem. Siinkohal kutsun üles kõiki, kel samasugune lootusetu tunne, et 500eurone nägemata jääb: ühinege, hellad veljed ja õed! Loogem seltsinguid „500 Euro Klubi“, mille ainuke eesmärk ongi koguda liikmemaksudest 500 eurot. Võtta see paberkandjal välja. Kutsuda kokku seltsingu üldkoosolek ja lasta 500eurone kõigi seltsinguliikmete vahel ringi käima, muidugi revisjonikomisjoni saatel, et kaduma ei läheks. Et igaüks saaks katsuda, vaadata, nuusutada, no kasvõi maitsta, kui tuju on. Et keegi ei saaks meie kohta põlastavalt öelda: rahvas, kes on 500eurost näinud ainult pildi peal.
„Kogume ära!“ nagu arvatavasti ütleks R. Nõlvak ja küsiks riigilt väärt mõtte levitamiseks mõned miljonid juba eurodes.
Ja edasi? Kui kõik on näinud ja raha ikka alles?
Noh… 500 eurot on suur raha ja ametlikule osale on ikka bankett järgnenud.

Advertisements

8 kommentaari to “500 Euro Klubi ehk „Kogume ära!“”

  1. Jüri jaanuar 5, 2011 kell 8:17 p.l. #

    Tea mida R.Nõlvak sellest arvaks. Ronisid ikkagi tema pärusmaale. Kuigi iseenesest mõttel jume sees. Eriti banketi osas.

  2. Poni ise jaanuar 6, 2011 kell 8:19 e.l. #

    Ju teeb teoks, ma arvan. Selle pealt saab ju riigilt rahasid küsida, et ikka kampaania õnnestuks. Euroopast ju ka. 🙂

  3. duhh jaanuar 6, 2011 kell 6:40 p.l. #

    Mu töökaaslased vahetasid oma palgast üle jäänud raha 500 eurosteks (Soomes töötame). Põhjus: pangaülekandel võeti miski konverteerimistasu maha, aga kui läksid 500sega Tavidisse, said EP kursi järgi.
    (nüüd pole enam muidugi oluline)
    Ma kõlban siis teie klubi veteraniks (nigu selles anekdoodis, et “tema on Leninit näinud”):P

  4. Poni ise jaanuar 6, 2011 kell 8:34 p.l. #

    Ma pean häbiga tunnistama, et ei ole pärast euro kehtestamist Eestis veel isegi 5st paberit näinud, ainult mingeid kõlinaid.

  5. Jüri jaanuar 6, 2011 kell 9:05 p.l. #

    Pean siinjuures märkima; nägin, kuigi parem oleks olnud kui poleks näinud, selline sinine, maitselage ja õite äbarik teine. nii et isand Poni pole mitte kõigevähematki kaotanud.

  6. Poni ise jaanuar 6, 2011 kell 10:09 p.l. #

    Mis ma muuseas märkan, et euro tulekuga on kogu aeg tunne, nagu üldse raha ei oleks.

  7. A.I.V.O. jaanuar 6, 2011 kell 10:55 p.l. #

    Ma ei tea, kas on tõsi, et poed/kauplused/söömakohad ei tohtivat 500 öirot vastu võtta ja/või lahti vahetada. Too privileeg on pankadel. Vähemalt nii ma aru sain Prantsusmaal töötanud sugulasest, kes oli püstihädas, kui kamba peale 500 öirone avansiks anti.
    Kui nii, siis banketil saab vast kaevuvett pruukida ning suuri kõnetalguid pidada.

    Mul miskipärast praegu vähemalt on tengelpunga vahel siiani Eesti kroonid ja sendid…
    Mitte üks €- ja ¢-pabul pole sinna eksind.

  8. Jüri jaanuar 6, 2011 kell 11:21 p.l. #

    Vot see on täieliselt õige tähelepanek, isand Poni poolt; pole, pole ja jällegi pole. Kurat, selline tunne on, et mitte kunagi enam ei saagi olema. Käi nagu valla sant mööda lavkat ja loe neid metalseid kettaid kassiirile peopeale. Ei ole elu, ei ole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: