Nagu Rein Lang raamatukogus

21 nov.

Rein Langil näib poliitikasse eksimise hetkest saadik olevat eriline anne endale musta valgust peale tõmmata.
Kahe aasta eest, kui mees justiitsminister oli, läks äkki lahti oigamine. Et kuri Lang jookseb mööda Eestit ringi, torutangid peos ja otsib kruvisid, mida kinni keerata. Endal aus pilk silmis. Ehk siis eriolukorra seaduse muutmist tol ajal tõlgendati kui silmapilkset diktatuuri, tsensuuri kehtestamist.
Häda oli muidugi, et keegi demokraatia ja sõnavabaduse kaitsjatest polnud seda lugenud. Ega teadnud ehk selle olemasolustki. Eriolukord kõlab koledalt, läkski kisa lahti. Kuigi ses seaduses pole miskit erilist hullu.
Lang polnud ka tasemel seda kaitstes. Nämmutas Riigikogus, et vaat, kui juhtuvad terroristid või pomm, siis oleks sõjaväge vaja… Ise veel meediaärimees ja vana saatejuht, peaks oskama mullikesi teha. Mul endal – kuna see kisa ja nõudmised Lang mingiks Pinochetiks tembeldada mulle üldse ei meeldinud ja ma olin viitsinud seadust lugeda – tekkis isegi tahtmine talle nõu anda: Rein, räägi seletades Hamburgi uputusest 1962, kui linnapea Helmut Schmidt rikkus seadust, mis keelas armeel kasarmust muidu välja tulla kui õppustele sõiduks ja käsutas pioneeriväeosad appi…
Seekord, kultuuriministrina, ollakse targemad. Esitatakse vastuolu: Eesti raamatukogudes kas eesti väärtkirjandus või Barbara Cartlandi sonimine.
On sonimine jah, ma olen ise katsetanud. Täiesti õudsed raamatud, mida ei tahaks naistekateks nimetada. Miskipärast ei ole ükski feminist seda teemat üles võtnud, et Cartland suhtub oma lugejatesse kui selgetesse mehenäljas lollakatesse. Või vähemalt mulle tundub, et ainult selle hädaga võib seda sorti kraam miskit pakkuda. Sellise raamatu nimetus peaks olema sopakas, sopaajakirjanduse eeskujul, mis kah peab oma tarvitajaid verejanulisteks kiimas totakateks, keda huvitavad ainul jäledad roimad ja teiste inimeste aluspükste sisu.
Naistekas on teine tubakas. Väga häid naistekaid on olemas, julgen mina, kes mingil eluperioodil innuga naistekaid lugenud. Krista Kaer ajas silmad suureks: mis sul häda on? Ei mingit häda. Hästi ja targalt tehtud naistekas ei tee kedagi lollimaks ega halvemaks inimeseks. Kohustuslik õnnelik lõpp – mis selles halba on? Huvitav on ju, kuidas sinna jõutakse. Sihuke raamat nagu David Lodge’i “Väike maailm”, mida kirjanduseks tunnistatakse, on näiteks kirjutatud puhtalt naisteka reegleid järgides, ainult vinti nii üle keerates, et vahepeal võib lustist hulluks minna.
Nii et, Rein, vali sõnu! Teeme mõisted selgeks, siis räägime edasi! Käed eemale Jilly Cooperist, Olivia Goldsmithist… rohkem ei tule praegu lemmikuid meelde.
Ometi on sundusliku kirjanduse nimekirjades mõte sees. Eriti kui mängus see kurikuulus maksumaksja raha. Tõepoolest – mitte kellelegi maailmas peale meie ei lähe korda eesti kirjandus. Selge, et niiöelda meie riik peaks jälgima, et see oleks kättesaadav, maksku, mis maksab. Tore, et vahel ka niimoodi mõeldakse. Kuigi… ei saa õelalt märkimata jätta, et ei tea, kui palju lähevad maksma need kampaaniad “Erinevus rikastab” ja “Ära joo” ja mis nad kõik on… ja kui palju selle eest saaks raamatukogudesse osta raamatuid… aga ärgem langegem sallimatuse mädasohu.
Vaadake.
Koolides on ju jätkuvalt olemas kohustuslik kirjandus. On ju? Ei ole? On ju?
Mõni aeg tagasi üks laps sattus hätta. Teema oli “Kalevipoeg”. Kirjand tulemas, laps mures, et vaja läbi lugeda, õpikust selgelt ei piisa. Keegi ei nõudnud mõistagi originaali kaevumist. Too läheks julmuse alla… ehkki mina kunagi, kui tahtsin haritud inimeseks saada, lugesin muude seas ka rahvuseepose läbi. Siiani pea valutab, kui meelde tuleb. “Ilias” oli ikka lõbus lugemine, mitte mingi sünk paene piin. “Nibelungide laul” on ka sünge, aga samas ülev. Eh, seda eestlase enesehalvustust.
Igatahes ei suutnud laps leida õigeks ajaks Eno Raua väga head ümberjutustust “Kalevipoeg”. Eno Raud oli geenius, suutis isegi nii igava heietuse põnevaks vormida. Aga polnud. Õieti oli, aga vähe. Kirjandid tulevad ju kõigile korraga, nii et eksemplarist kooliraamatukogus, kohalikus raamatukogus jne jääb väheks. Laps, ülikorralik, oli väga õnnetu ja tuli kõvasti helistada, kuni leidus lahke Riigikogu saadik Juku-Kalle, kel see olemas. Sama lugu kordus hiljem Bornhöhe jutustustega, mida küll otsima ei pidanud, kodus oli.
Aga kui pole – ja nõukaaegsed tiraažid ei olnud tegelikult väga megad – ongi tubli õpilane hädas.
Mistõttu võibolla oleks mõistlik kirik keset küla teha. Kohustada ja rahastad nii, et vähemalt kohustuslik kirjandus on piisava arvu eksemplaridega raamatukogudes alati olemas. Oleks vähemalt lihtne ja selge. Sest kujutletagu vaid õudust, kui hakatakse koostama sundusliku eesti väärtkirjanduse nimekirja. Suled ja läpakad lendaksid, maailma kurjus lendaks kirjandusinimeste hingedest välja, mataks kõik elava. Kes on pädev koostama – näe, kuidas Rein Veidemann oma 101 raamatu nimekirja eest vastu pead on saanud – keda võtta, keda jätta, kas on järgitud võrdsuse põhimõtteid, see jääks igaveseks tööks ning lõpuks poleks ikka keegi rahul.

Advertisements

2 kommentaari to “Nagu Rein Lang raamatukogus”

  1. Kurimuri jaanuar 19, 2012 kell 3:07 p.l. #

    Kohustuslikku kirjandust on raamatukogudes lademetes, mitmekümnete kaupa. Aga kui kõik koolid ühel ajal saadavad lapsed sama raamatut otsima, siis saavad ikka otsa.

  2. klm veebruar 16, 2012 kell 7:25 p.l. #

    “Sihuke raamat nagu David Lodge’i “Väike maailm”, mida kirjanduseks tunnistatakse, on näiteks kirjutatud puhtalt naisteka reegleid järgides, ainult vinti nii üle keerates, et vahepeal võib lustist hulluks minna.” – Väike maailm pole mitte naisteka-, vaid rüütliromaani reegleid järgides kirjutatud (nt: http://www.guardian.co.uk/books/2012/jan/20/david-lodge-small-world-book-club). Kuigi jah, lähtealused ja kontrapunktid on neis žanrites vägagi sarnased.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: