Seerud kooli

18 veebr.

Kolm poissi viiest ei kõlba üldse ajateenistusse, kurdab kaitsevägi. Poisid on lihtsalt viletsad. Liiga paksud. Lihased ja luud haiged. Vaim kah sihuke… imelik. Neistki, kes kõlbavad, langeb kümnes kuni kuues välja ikka samadel põhjustel. Mistõttu ollakse ilmselt sunnitud nekrutitele esitatavaid nõudeid leevendama ja, et kasarmud päris tühjaks ei jääks, lubama ka neiudel vabatahtlikult püssi alla asuda.
Häda majas. Ometi pidavat 90% inimestest siin maal palavalt pooldama ajateenistusega kaitsejõude, mitte “väikest, hästi väljaõpetatud ja kanderaamil” tüüpi väge, nagu ironiseerisid pahatahtlikud keeled, kui Läti palgaarmeele üle hakkas minema.
Vaim valmis, noor liha aga nõder. Teadagi. Arvutipõlvkond. Kössitavad poisid oma ekraanide ees, õues ei käi, sinikatest pole kuulnud, põlved pole marraskil. Söövad eiteamis sodi sisse. Nii need luud hõrenevad, lihased kärbuvad, suhtlemisoskus elusast peast kuhtub. Vaat, kus meie omal ajal…
Meie omal ajal kõlbasime kõik. Mul oli kaks klassivenda, kes juba üheksandas klassis said kutsealuse piletisse märke, et rahuajal kõlbmatu. Ühel oli puusaluu röntgenipilt nagu seebimull, teisel miinus kaheksa prillid. Maailmarevolutsiooni tinasõduriteks aga nad ilmselt kõlvanuks.
Eks kardetavasti varsti ole Eesti kaitsejõududes samasugused olematud nõudmised. Jäsemete ja meelte olemasolu, muu pole tähtis. Piinlik natuke, sest üks vaks vahet oma ja võõra väe vahel ju oligi, et omasse ikka igaühte ei võetud.
Nüüd käib siis lusikas kraapsti vastu kõrbenud potipõhja.
Mis ei peaks üldse nii olema. Antagu andeks, aga vana nahahoidja, kes ise sõjavägedest kõrvale hiilinud – N. armeest päästis Ülikool, Eesti vägi võttis arvele ega ole rohkem huvi tundnud – tikub nüüd oma asjatundmatutega uitmõtetega lagedale.
Ega jutt pikk ole – kui armeel on poiste pärast mure, siis võtku sel teemal varakult midagi ette (kõlab nagu mingil koosolekul või ümarlaual tähtsa näoga öeldu). Ehk juba koolis. Juba esimeses klassis, kui vaja.
Briti sõjaajaloolane John Keegan kordab oma “Teise maailmasõja” raamatu alguses üle tuhandeid aastaid vana tarkust, et kõik armeed tahavad mehi, kes jaksavad 30km päevas marssida, umbes sama numbriga kandam turjal. Kui hakata selliseid kasvatama 18aastastest kühmikutest, kel päevavalguses hirm hakkab ja aega on seks vaid mõni kuu, siis selge, et on valus. Hilja ka. Ma olin ja olen ise sihuke paks poiss. Nina raamatutes, selg kõver.
Kus kool, kus vanemad, võivad kaitsevõimeanalüütikud näägutama hakata ning nõuda ümarlaudu, spetsialistide kaasamist, muid tavalisi platseebosid teemal, et tõsine arutelu on käimas, juba midagi tehtud.
Õieti piisaks ehk, kui poiste võimlemistunnid antaks lihtviisiliselt sõjaväe hallata. Eesmärk – enamik koolilõpetajaid poisse suudab 30km päevas, pluss kätekõverdused, lõuatõmbed, istessetõusud, Cooperi, Luc-Leger’ testid ja millega kõik nekruteid läbi katsutakse.
Kui kehalise kasvatuse tund on ainult paar korda nädalas, selleni ei jõua. Eriti kui kehaline kasvatus käib hindamise alla. Paksud poisid, kes on paksud sellepärast, et nad liiguvad vähe ja söövad liiga palju, demoraliseeruvad. Löövad käega, sest neil pole lootustki iialgi head hinnet saada. Kui tunnid mööduvad korvpallimängus… suvel jalgpall… paksudel ja prillidega poistel pole neis mängudes midagi teha… ja järsku tuleb hindamine. Lõuatõmbamine, jooks, kolmed ja kahed kukuvad niikuinii, milleks pingutadagi. Seda enam nina arvutis, konks seljas, pitsa hambus. Las kehalise viisi teenivad need, kel on seks loomulik anne – see on anne, pole midagi parata. Mis ei välista sugugi vaimuandeid.
Oletagem, et sellise lõtvuse asemel on poisid päris varasest east tubli seersandi käe all. Iga päev kasvõi.. ma ei tea, kui kauaks, eks seerud ja veltud tea paremini. Jooks ja muud harjutused selleks, et koolist tuleksid väkke juba pea valmis soldatid, kelle puhul ei pea enam tegemata jäetut järgi võtma hakkama, vaid võib kohe püsti-pikali kallale asuda. Arvestuslikult – sa pead täitma normi, mitte hindeid saama või kõige parem olema. Sest pole mingit tolku, kui paar rambot lippavad ülejäänud porukast kiiremini vaenlaseni. Kogu kamp peaks vist kohale jõudma, eks.
Lisaks on ju sõjaline algõpetus. Ole sa nii patsifist kui tahes, püssirohu lõhn on poisile pea sama hea kui tüdruku oma ja luku lõgin nagu äravõetavate kõrvarõngaste heli… selle nimel võib noormees ka roomata. Ja kui varakult treenida, on tõesti soldat peaaegu valmis, kui kooli lõpetab.
Muidugi kohe küsimus, et kust see raha võetakse. Kuid kas poleks see kaitsekulutus ega võiks käia tolle NATO ette nähtud kahe protsendi rahvusliku koguprodukti sisse. Eks ole meil teokas kaitseminister ja tõhus haridusminister, eks ole nad isegi ühest erakonnast. Asi see kokku leppida oleks.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: