Võluarv 295

24 aug.

Ühel päeval jäi minu parem mina keset uulitsat seisma suure plakati ette, mis kuulutas: “Maksmata maksude eest saaksime 295 uut lasteaeda”.
Teadagi puhkes parem mina süütundest nutma. Tema, temagi oli üks neist, kes, võibolla küll kurja kavatsuseta, oli kasutanud tihti sularaha, ei olnud küsinud tšekki ja ülepea vähe huvi tundnud, kas paljukannatanud riigikassa ikka täis saab. Süü, ülisuur süü!
Hetkel, kui parem mina just hakkas lubama, et edaspidi on hea ja aus kodanik, ilmus välja halvem mina ning andis talle oma sõnade järgi “jalaga perse”. Halvem mina vaatas mulle otsa ja sahkas targaste:
“Kae nüüd, Jüri.
Inimesed, kes selle jamaga loodavad hingi liigutada, on ilmselt needsamad, kes kiunusid, kui palju lasteaedu saaks remontida rahaga, mis läheb Tallinna TVle. Et: inimesed, kas te olete nõus edgarliku propaganda nimel laste hüveolust loobuma?
Sulle see muidugi ei mõju, sest sul on kunagise vilekogulasena meeles, kuidas ühe minutiga pandi volikogus magama 14 miljardit vana raha munitsipaaleluasemete ehitamiseks “Tallinnale vajalikele inimestele”. Selle kõrval on nii TTV kui lasteaedade remont üks tillukene nohu. Aga seda näidet ei ole üheski maksa-makse-propagandas välja toodud.
Üldse on sul, Jüri, lasteaedade kohta veidraid arvamusi, sa ju ei ütle, et käisid lasteaias, vaid: istusin kaks aastat Tartu 10. Koonduslaagris.
See on vaid mõningaseks seletuseks sellele, mis sa nüüd edasi teed. Sa nuusid välja tavalise nõukaaegse lasteaia kohtade arvu. See on 176. Sa korrutad selle 295ga ja saad 51 920. Ajad silmad süütult punni ja küsid: kust need 51 920 last, kes aedu vajavad, äkki välja ilmusid? Ons meid tabanud rahvastikuplahvatus?
Sa ronid Statistikaameti andmebaasi, kust oma otsatu lolluse tõttu küll ei leia vanusegrupi 1,5-6 arvu, kuid mõningase oletava protsendiarvutusega leiad, et neid võib olla umbes 80-90 000. Hurraa, hüüad sa silmakirjalikult, järsk iive 50% või sinna keerdu! Rein Taagepera võib oma juttudele demograafilisest peldikupotist vee peale tõmmata!
Püüdes viidata, et kogu see kampaania on hale, läbinisti hale kiunatus: andke riigile rohkem raha.
Seejärel muutud sa luuleliseks. Alustad küll iidamast-aadamast, et tea, kas selle reklaami väljamõtlejate meelest on nii, nagu setud ütlevad: oless kotus, panda õks leid. Ehk siis osta endale riiul ja see on varsti nimetut kama täis. Ehitame hunniku lasteaedu ja küll need täis tulevad?
Igal juhul lõpuks jõuad sa kujutluspildini tänapäevasest noorest paarikesest. Kuskil… kuskil. Kelle kõrgendatud huvi teineteise vastu on jõudnud selleni, et midagi ununes ja nüüd, näed, tuleb.
Laps nimelt.
Tänapäeval on muidugi loomulik, et kraabime tühjaks, oleme edaspidi ettevaatlikumad, mis ikka.
Ent sina, Jüri, omas tundelisuses miskipärast oletad enne poisi-tüdruku vestlust. Teemal: kuidas me edaspidi hakkama saame? Masud, võlad, palgad, nagu on. Ning oletad, et võib läbi käia lause: aga ma teenin ju mustalt ka… võin musti otsi juurde võtta… las ta tulla. Küll me hakkama saame…
Kurjategija! Valmis mustalt töötama ehk maksudest kõrvale hiilima!
Aga. Kui seda juhtuks näiteks eelmainitud 295 korda, siis on see arv lapsi rohkem sinu meelest väärt maksmata makse kui sama arv lasteaedu makstud maksude eest, kuhu kedagi panna pole,” lõpetas minu halvem mina ja arvas, et aitab nüüd seda plakatit vahtida küll.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: