Rahvakogu ja -rinne

Paha küll kraaksuda: võiski arvata, et selle harta-jääkeldri-rahvakoguga nii läheb, aga mis sa teed. Eriti kui polda üksi. Mitmedki targemad pead ennustasid, et eks ta üks riiklik uduprogramm ole, näitamaks, kuidas ikka rahvast kuulda võetakse, rahval otsustada lastakse. Et kõik on sõltumatu, vabakond, värk. Südame kutsel, õhu ja armastuse eest, demokraatia nimel.
Tubli Andres Raid pani tegelikult i peale täpi ära, kui pressis välja, et rahvakogu ettevalmistamiseks on presidendi kantselei rahadest ängatud 290 000 neorubla. Teate ju küll, kes maksab, see tellib ka muusika. Kelle leiba sööd, selle laulu laulad. Moodsalt: follow the money.
Täpp on i peal olemas, i ise aga pikem kui arvatagi võiks.
Interneedus on üks tore leiutis. Tasub vaid luusima minna, kaema, mis organisatsioonid need õige on, mis nüüd rahvaalgatust korraldavad. Oi, põnev on, vägagi põnev.
Piirdutagu siin vaid riiklike rahade üleslugemisega, kuigi ka niinimetatud „muud allikad“ võtavad ikka juhtme lahti.
Niisiis:
Ühe rahvakogu tegijaorganisatsiooni, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu netiküljelt http://www.ngo.ee leiab ettevõtte 2011. aasta majandusaruande. Seal on kirjas, et 85% tuludest tuli avalikust sektorist, mis ju tegelikult teadupärast riiki tähendab. Tulud, millest jutt, oli 320 000 euri, riigi raha seega 272 000 euri Tubli töö eest tõusis tol aastal tegevjuhtkonna palk 22%, tööjõukulud 28%.. Hea aasta oli vist. Kuidas teil?
Lühend NGO tähendab non-governmental organization ehk valitsusväline organisatsioon… aga on ka väljend QUANGO ehk quasi-ngo, st ennast mittetulundusena välja pakkuv riiklikult rahastatud ettevõte. Nii vahemärkuseks.
Teine, E-riigi Akadeemia, on valitsuse asutatud. Tõsi, koostöös Avatud Ühiskonna Instituudi ja ÜRO Arenguprogrammiga. 2009. aasta majandusaruande järgi, mis on üleval nende küljel http://www.ega.ee, sai see ettevõte riigilt 2 575 958 krooni mitmesugusteks projektideks. Ingliskeelne variant tõlgib e-riigi ümber e-governance’iks, mis peaks e-valitsemist tähendama. Akadeemia tolle aasta tulust, mis oli 6 895 018 krooni, moodustab riigi raha siis 37,35%.
Sihtasutus Eesti Koostöö Kogu on presidendi loodud – ehk siis ikkagi riigi algatus. Presidendi kantselei 2012. aasta eelarve, saadaval http://www.kadriorg.ee, annab teada, et see maksab 230 082 euri aastas.
Ja muidugi on moodne oraakel, tõe valitseja ehk siis poliitikauuringute keskus Praxis, mis ennast sõltumatu mõttekojana välja pakub. Tunnistades oma leheküljel http://www.praxis.ee, et: 50% sissetulekust tuleb riigilt. Arvutage ise, kui palju on pool 2011. aastal Praxise tasku pandud 924 736 eurost. See putka on ülepea täiesti omaette teema. Aga jäägu. Praegu.
Eesti Väitlusselts, mis 14 000 euri eest Päästeametit koolitanud, on juba väike tegija. Kuigi ei mahu pähe, milleks see koolitus – et sõnaosavalt seletada helistajale: teie maja tegelikult üldse ei põle? Julm nali.
Presidendi mõttekoda ei tasustata, Domus Dorpatensis paistab ise hakkama saavat. (kui soovite, võite süüdistada, et mul on kaks sõpra mõttekojas ja tartlane tartlast ei hammusta, heh!)
Kokku tuleb ikkagi, et rahvakogu tegijate hulgas on maru palju seltskonda, kes väga sõltub riilikust rahastamisest, nimetagu end nii sõltumatuks, kui tahes. Ongi ikka õigesti vist kraaksutud, et korraldama valitakse riiklikult heakskiidetud asutused ja organisatsioonid, et mitte kalduda peajoonest kõrvale. St demokraatlikest väärtustest või mis nad on.
Pole vist väga tõenäoline, et selline punt hakkaks riigi toitvat kätt hammustama. Lased mingi vale ettepaneku läbi, tskae, võibolla satub kuskile ministeeriumi etteotsa isik, kes esitab kardetud küsimuse: miks ma peaks teile raha andma? Ega annagi! Näiteks…
Tähelepanuväärne, et rahvakogu leheküljel on täiesti eraldi nimekirja lükatud erakondade esindajad. Umbes: püsige oma boksis, kilekottidega mehed. Ometi võiksid härrad Korobeinik, Saar, Toobal ja Riisalo mingil hetkel, kui niinimetatud sõltumatud eksperdid ja analüütikud väga esinema kipuvad, esitada vaikse küsimuse: kes on teid volitanud? Valinud? Olgu meie paljukirutud valimissüsteem, nagu ta on, aga meil on siiski hääled ette näidata. Rohkem kui teie null…
Tegelikult on tegijad ju määratud. Ning kavatsevad omakorda määrata, olgugi kavalate valemite kaudu, selle tuhat või viissada inimest, kes siis kõiki hiilgavaid ettepanekuid, kui need on kimbustatud ja valitsevale korrale ohtlikud liialdused välja selitatud, arutama hakkavad. Mistap võib küsida küll, et kuivõrd see ikka on rahvakogu? Mis on sel müütilisel „rahval“ siin pistmist või ütlemist olnud?
Kisub masendavaks.
Nii et pisut nalja nüüd. Kelle „põhieesmärk on arendada rahva teadlikkust, poliitilist kultuuri ja kodanikualgatust ning luua demokraatiamehhanism, et aidata kaasa tegelikul rahvavõimul ja tasakaalustatud majandusel rajaneva ühiskonna loomisele, kus on tagatud kõik inimõigused.“
Kõlab tänapäevaselt, eks. Aga tegelikult 25 aasta tagant, Rahvarinde missioonikirjeldusest. Midagi sarnast kogul ja rindel on. Ametliku ajaloo järgi tekkis ju rinne nii, et jäid lugupeetud kodanikud pärast telesaadet stuudiosse lobisema ja otsustasid rahvaliikumise luua. Kurjemad keeled on hiljem väitnud, et puhta julgete meeste komitee algatus.
No vaevalt, ma nüüd küll oma õppejõudu Marjustini ei kahtlustaks. Küll aga võib olla üsna kindel, et partei ja komitee olid Rahvarindest ette teadlikud ning andsid oma loa, ilmselt samuti auru väljalaskmiseks. Las jutustavad, peaasi, et ei roni tänavatele pahandust tegema.
Tolle aasta 24. veebruar on päev, mida paljud meenutada ei taha. Tol aastal läksid punalipu alla poisid, kes ülikooli sisse ei saanud. Tol aastal küsiti ülikooli sisse astumisel, kas kavatsetakse oma elu siduda NLKPga. Kui ikka poleks mingit rinnet tahetud, poleks ka lubatud.
Ja Rahvarinde nimi oli ju alguses: rahvarinne perestroika toetuseks. Igati riigitruu. Eks või ka siin maal toimepandavat üheks lakkamatuks perestroikaks nimetada. Mis on perestroika muud kui reform vene keeli. Meil ju ajab üks reform teist taga… aga lubatud õnnemaad ei paista nagu kuskilt. Tuttav.
Aga siin sarnasus lõpeb kah. Rahvarinne läks ju käest ära, perestroikatoetajast Eestimaa Rahvarindeks. Rahvakogu käest ära ei lähe, kogutagu kokku tuhandene sotsioloogiline valim või viiesajane. Manipuleeritakse ilusti õigeid otsuseid tegema, heh, kasvõi vastutasuks tasuta Tallinna-ekskursiooni eest.
Õnneks tegid raevukamad ja maavillasemad omal ajal vastukaaluks Eesti Kongressi… ja üldse läks lõbusaks ning lootusrikkaks.
Ega see ajalugu alati ka farsina korduma pea.