Arhiiv | Niisama RSS feed for this section

Tõsine dokument

5 okt.

Mõtlesin endale uue määratluse välja

4 okt.

Palun edaspidi nimetada ultraklerikaaliks ja muidu tagurlaseks, kellega meie ühises õnnelikus demokraatiaparadiisis pole sittagi peale hakata.
Lähemalt ülehomme… kui homme elusse jään… Hõk!

Kes tunneb luuletuse ära?

3 okt.

Kolmas oktoober on täna
ja minul on sünnipäev.
Kuid seda ei pühitse keegi.
On edelatuul ja lained kui mäed.
Ja sajab ja sajab veelgi.

Peaks kahte kanget kangesti vihkama

2 okt.

Ehk siis vahin “Kahte kanget Venemaal” ja mõtlen, et peaks nii Margnat kui Jõekaldat kõigest jõust vihkama. Pruulit niikuinii.
Sest eks ma ole ju kade ja tige inimene, no kuidas siis ei tee viha, kui need lurjused kakerdavad mööda Venemaad, neil on ilmselgelt lõbus ja saavad selle pula eest banknootisid ka veel.
Teeb ju viha?
Aga, kurat, ei tule vihkamine välja, hea saade on…
Nõutus minus kasvab.

Ikka otsingusõnadest

24 sept.

Niisiis: kui keegi tahab juhuslikult siia blogi otsa komistada, trükkigu otsingusse “paelussi munad” ja oletegi kohal. Vähemalt töölaud väidab, et sellega on siia jõutud.

Ihuline nirusus

24 sept.

Proovisin huvi pärast üle aastate hariliku pliiatsiga kirjutada.
50 sõna ja käsi valus.
Vanadus või muidu sünnist saati elu jaoks nõrk, jumalaga? Ega ma kunagi üle viie meetri joosta ka jaksanud ole…

Suhtlus pangaga

23 sept.

Eile sain uue pangakaardi. Kehtivusaeg läbi – mis paneb ilmselt irvitama mõnegi, kes kaarti kaotanud, lõhkunud ja mis nendega kõik veel juhtub.
Noh, ei midagi erilist, eks. Aga ikka õnnestus natuke juhet ummistada. Nimelt kaeb teller seal oma arvutis miskit ja küsib, kas ma ikka tean, et võin ainult 10 euri päevas kaardiga maksta.
Muidugi tean. Ise panin limiidi. Aga kuidas sa seletad, et kui viimati jook kangesti maitsma hakkas, siis tegingi endale väikese oheliku, et kapak liiga hulluks ei läheks…

Tütre kõige targem aasta tulekul

22 sept.

Homme saab noorim, Ode Liis, 17 aastat vanaks.
Mul muidugi juba ammusest ajast välja mõeldud sünnatervitus: tere tulemast oma elu kõige targemasse aastasse, kui sa oled kõigist targem, tead absoluutselt kõike ning võid vaid imestada kõigi teiste juhmuse üle…
17st edasi läheb inimene ainult rumalamaks, vähemalt mina küll olen läinud.
Nujah.
Aga tuli meelde, et tütarlastel on ju organismi areng ning psüühika kujunemine kiirendatud, vist keskmiselt kahe aasta võrra.
Et… äkki mu tütred olid 15aastaselt juba targad ära?
Mõmm…

Anekdoodi sünd

21 sept.

Tihti just ei ole juhtunud, õieti ei kunagi, et oleks võinud juures viibida.
Aga täna hommikul lupsas täiesti juhusliku kohvitamismula käigus välja:

Mis eristab eestlasi kõigist teistest rahvastest?
Teiste organismis on 70% vett, aga eestlastel 70% pidurivedelikku!

Müü või maha…

Kuradi puudekallistajad

18 sept.

Või ökod või kuis peakski ütlema? Kuulsin kõlakat, kuidas mõned tüübid ökot ajavad – ostavad odava hinnaga vilja, jahvatavad ära ja müüvad mingi 100% juurdehindlusega maha, jättes muljet, et ise ja omaenese puhta sita peal kasvatatud, kümme neitsit põllul ohverdatud.
Vat on turundusel jõud.

Sain tillukese lugemiselamuse

17 sept.

“Meenutusi Alo Mattiisenist” nimelt sattus pihku. Väga armas raamat. Tahtmata kedagi solvata – mulle hirmsasti meeldis Laari meenutus ja… noh, eksi kohta peaks ju ainult jõledusi rääkima :), aga mu eksnaise tehtud vjuu on ikka väga hea.
Müstikat, muide – see oli “Favoriiti” (oli sihuke ajakiri ja hea ajakiri, loomulikult pandi eelmise kriisi aegu kinni) tehtud vjuu. Ning kaks inimest, üks neist Alo Mattiisen, jõudsid selleks ajaks ära surra, kui nad kaanepoisteks tehti. Makaaber, eksju…

Edvistamise tagamaid

15 sept.

Eile siis jälle egotripp. Ehk telepurk tegi meie õue pealt juppi teemal, kui palju seadust rikud, kui igasugu sulelisi ja karvaseid pead, aga ei meldi neid registrites, ei löö kõrvadesse mingeid lipikuid jne.
Päev varem Margot mõtles ennast üle ja hakkas kartma. Kui kuskil Saaremaal vist? oli tehtud telepilt tädist, kes kitsi peab ja seepeale kohe tädil ametlikud ning volitatud isikud kaelas: kõik on vale! trahvi saad, lirva! siis ju läheb meil samamoodi.
Ma’i osanud muud öelda, kui et selle peale, et keegi jaurama ei julge hakata, igasugu kabinetimolluskid ju loodavadki. Pangu endale ise lipikud ilma tuimestuseta kõrva (jämeduselt nii 3-4mm neet), on kaugelt näha, et parasiit tuleb…
Aga hirm näib inimestes levivat. Kunagi ei tea, millist kuradi seadust või direktiivi sa parajasti rikud.
Margot veel küsis, et tea, palju need loomaseaduste väljamõtlejad ametnikud loomi-linde näinud on. Ma arvasin, et mitte just eriti palju ja sedagi klaasi tagant, et allergiahoog peale ei tuleks.
Margot: “Eks poisse saada kah sõtta lastetud naised…”
Pärl!

Ma olen ikka väga ilus

14 sept.

Sel nädalal on kahjuks liiga palju võimalust oma kaunist ilmet nautida…

Elu läheb hullemaks

13 sept.

Kalkunimunade arv külmkapis ületab kanamunade oma neljakordselt. Pardid streigivad. Tuleb hakata meetmeid rakendama, ehk hüüdke mind edaspidi Monsieur de Maardu! Noh… mõnda aega…

Elu on raske

12 sept.

Vitsutan praetud parti ja mõtisklen, et kas peaks täna kalkunimunadest omletti tegema või jaa?

Spetsialistide abiga paskervilli kaas üles pandud

9 sept.

Järgmine paskervill peaks umbes selline välja nägema

8 sept.

teise päeva toidud kaas hele tagakaas

Ja ausalt, mul pole õrna aimu, miks see sõnasuru annab lingi, mitte pildi. Ümber teha ma ei oska. Andke andeks.

Eunuhhi töömailt

8 sept.

Eunuchos peaks kreeka keeli tähendama voodivalvurit. Ja mis mina siis muud olen, valvan, et koer ikka neitsilik püsiks?
Eile õhtul ilge kila õues. Tormab kohimees välja, kaigas peos. Paula, st neitsikene, lõugab tiigi ääres, mingi valge nuustik kah. Vaatan lähemalt, tiigis solberdab teine valge nuustik ega saa ise kuidagi välja.
Eks ma siis aidanud kirglise austaja kuivale, lugesin veel sõnad peale, et sinu kasvu juures, krdi pudelihari, peaksid sa Paulaga ühtimiseks redelit kasutama.

“Vaikselt nagu kass”

7 sept.

Inimene, kes selle väljendi välja mõtles, ilmselt polnud ühtki kassi iialgi näinud. Jookseb mul siin ringi kolm kahekuist ja mina mõistatan, et kuidas on võimalik taktsammuga joosta-ronida? Trahh-trahh-trahh nagu paraad Punasel väljakul.

Ei väsi venelasi imestamast

4 sept.

Käisime eile seenel.
Mina korjasin mingit sitapuru, sest vahepealsed aastad on igasuguse seenenägemise ja -tundmise ära võtnud.
Läheb aga sõber Sanja metsa ja komistab aina suurte ilusate puhaste puravike otsa… ise alles teist korda elus Käsmu metsas.
Kuradi venelane 🙂